Esimene ja Teine maailmasõda

1918.aasta lõpus alanud Vabadussõja lahingud jõudsid Harjumaa – Järvamaa piirile 1919.aasta alguses. 6.jaanuaril suudeti koos moodustatud Balti Pataljoniga peatada vaenlase pealetung Hiieveskil ning ta sunniti taganema. Ardu – Vetla – Kehra joonelt algaski eestlaste üks võidulahingutest kuni Eestimaa täieliku vabastamisega. Selle otsustava lahingu mälestuseks avati Ardu lähedal Treieli mäel 4.septembril 1932.aastal auasammas.

Ardu Vabadussõja mälestussammas, mis avati 1932. a Pildil Asta Tihane.

1920. aastal, Vabadussõja lõppedes algas Eesti riigi ülesehitus. Kujunes välja taristu: ehitati uus koolimaja ja meierei hoone, moodustati ühistuid, tööle hakkas saekaater ja veski. Hoogsalt arenes maamajandus. Seltsielu elavnes veelgi ja korraldati iga-aastaseid laatasid.

Ardu piimaühistu asutati 1913.a. Pildil Ardu meiereihoone. Tollal veeti piima hobustega
1938.a ehitati Pirita jõe äärde uus kivist meierei hoone.

Vene okupatsioon ja Teine Maailmasõda tõid kaasa suured kahjustused: vene hävituspataljon põletas 1941.aasta suvel maha kooli, meierei, enamik talusid ja majandushooneid. Samal ajal toimus Kautlas verine lahing, mis ei jätnud puutumata ka Ardu elanike.

Maie ja Aime Tomson oma maja varemete juures