Algallikate väitel paiknes praeguse Ardu asualal soo, mille ühel saarekesel moodustus muistne küla. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad nooremast kiviajast ehk neoliitikumist 3000-2000 aastal e.m.a. Seda tõendab Ardus leitud Harjumaa tuntuim venekirveste kultuuri asulakoht ja matusepaik. Sealt leiti kaks skeletti ning venekujuline kivikirves ja muid algelisi tööriistu. Akadeemik M.M. Gerassimov valmistas teise, paremini säilinud luustiku põhjal Ardu mehe kolju järgi büsti. 2001.aastal avati Ardu kodulooringi algatusel koolimaja vahetus läheduses mälestuskivi järgmise tekstiga: Ardu mees – meie esivanem nooremast kiviajast.
ARDU küla mainiti esmakordselt kirjalikes allikates 1241.aastal. Küla oli siis 3-adramaa suurune ja kandis nime HARTO. Soome teadlase L. Kettuneni arvates võib küla nimes peituda muistne isikunimi, mis on tänapäeva nimepruugist kadunud. M. J. Eisen on pidanud võimalikuks, et Ardu nimi on tuletatud sõnast „hartiago,“ mis tähendavat: „õla, küngas,“ sest küla asus soosaarel künka peal. Küla on kandnud ka nimetusi: HARDE (1417), HARDO (1501), AARDO (1844).
