Eesti taasiseseisvumine tõi külaelus kaasa palju muudatusi: talud tagastati endistele omanikele, majandi töötajatele anti võimalus erastada sovhoosi vara. Samuti said kõik küla elanikud EVP-de abil soetada kortereid. Moodustati korteriühistuid, millel on oma arveldamine. 1991.aastal valmis Ardus koolimaja, mis on kõige esimesena ehitatud koolihoone taastatud Eesti Vabariigis.
Algasid hoonete renoveerimised, mille tulemusel mitmed kohalikud asutused leidsid endale uue kodu: Ardu raamatukogu sai avarama pinna likvideeritud sovhoosi sööklasse, postkontor toodi kitsukesest korterist üle söökla teise tiiba. Velskripunktist moodustatud tervisekeskus kolis kortermajast endistesse külanõukogu ruumidesse, kus tänaseni asuvad hambaravi ja perearsti vastuvõtt. Keskusemajas tegutses mõnda aega edukalt ka Teabetuba (2000-2005), mis kuulus koos raamatukoguga ühtsesse teabekeskusesse. Praegu paikneb seal Metsaharvenduse OÜ firma kontor. Keskusehoone ruumides paiknes ajutiselt ka konstaablipunkt. Eurotoetuste abil renoveeriti katlamaja, pumbajaam, kütte – ja veesüsteem ning reopuhasti koos biotiikidega.
Elektrikaablid paigaldati maa alla, mis välistab elektrikatkestuse loodusjõudude meelevallas. Mitmed kortermajad on saanud samuti uue kuue: soojustatud välisseinad koos turvanõudeid arvestavate rõdudega ja kaasaegse vastupidava katusekatte. Vahetatud on keskküttetorud ja radiaatorid ning keldrisse on paigaldatud soojareguleerimiseagregaat. Vanu aknaid asendavad pakettaknad. Kaasaegsemaks ehitati ka jõe ääres paiknev saun, mis on tänapäeval muutunud mõnusaks kooskäimise kohaks, kus saab harida nii keha kui vaimu. Pea tõstis ka ettevõtlus: kaupluse kõrvale leidis asukoha õmblusettevõte Murueit OÜ, kortermajas leidis paiga väike kauplus (pidi aga peagi vähese käibe tõttu uksed peagi sulgema). Keskusehoone ühes sopis tegutses mõnda aega baar. Praeguseks paikneb seal Kõue Varahaldus, kes kureerib kohalikku kommunaalmajandust. Oma koha selles hoones leidis ka Päevakeskus , kus tegutses mõnda aega Noortekeskus; praegu kasutavad ruume mitmed seltsingud ja taidlusringid. Endises majandi tööstuskompleksis paiknes mitu aastat tööstuskaupade kauplus (nüüdseks on mitu omanikku vahetanud kompleks jätkuvalt tühi). Kalevi talus asutati 1990.aastal väike kodutarvete pood, mis tegutses edukalt mitu aastat. Hiljem leidis seal koha söögimaja, mille eluiga oli samuti lühike. 1996.aastal loodi Ardusse endisesse majandi laudakompleksi MARU AS-ile kuuluv ettevõte Maru Metall, kes sai enda omandusse ka kontorihoone.
Töökojad leidsid omaniku praegu edukalt tegutsev saekaater ja ruumi jätkus ka põllumajandusühistu tehnika hoiu – ja remondipinnaks. Tartu maantee ääres paiknev endine koolimaja vahetas algselt mitu omanikku, aga nüüdseks on saanud sellest kaasaegne majutusasutus. Kunagi sovhoosile kuulunud köögiviljaangaaris tegutses mõnda aega puidutöökoda, mis kahjuks pidi mõne aasta pärast oma eksistentsi lõpetama. 2009.aastal täitus kõikide lasteaednike ja laste unistus – koliti uude, kaasaegsesse moodsa arhitektuuriga majja.
2014.aastal ühines Kõue vald Kose vallaga (alles jäi Kose valla Ardu teeninduspunkt, mis likvideeriti 2018.a). Vabanenud ruumidesse leidsid asukoha mitmed väikeettevõtted. Eesti Post likvideeris Ardu postkontori; alles jäi postipunkt, mis paiknes algselt vallavalitsuse teeninduspunktis, alates 2018. aastast Ardu raamatukogus. 2013. aastal sai Ardu külast alevik. 2018. aastast moodustati MTÜ Ardu Aleviselts.